Ajalugu

Eesti Asutava Kogu poolt uue algkoolide seaduse vastuvõtmisel 1920. a seisis Pihtla vallavalitsus raske ülesande ees – uuele algkoolile vajalikud ruumid leida. Koolireformi tõttu tuli senised väikesed külakoolid sulgeda. Nii liideti endised Kõljala, Putla ja Sagariste külakoolid üheks algkooliks. 8. detsembril 1920. a algas õppetöö Kaali mõisa härrastemajas, mida üüriti riigi käest. Seega polnud ka mõtet kapitaalremonti teha ja vallavalitsus parandas pisemad vead oma jõududega. 1922. a ostis Pihtla vallavalitsus mõisa riigilt ära. Kuna aga hoone oli nii halvas seisukorras, et ka hädaremondid ei parandanud olukorda, siis 1935.a. suleti maja õppetööks . Otsustati ehitada uhiuus koolimaja vana mõisahoone asemele.1936. a. augustis pandi kooli nurgakivi, 1937.a. sügisel sai õppetöö uues majas osaliselt juba alata ning 1938.a. septembris võttis komisjon koolimaja lõplikult vastu.Majja oli ehitatud ka uudne ja palju vaidlusi tekitanud keskküttesüsteem. II maailmasõja ajal oli koolimaja kasutusel hospitalina nii nõukogude armeele kui ka saksa sõjaväele. Pärast sõda jätkus koolis õppetöö läbi raskuste, sest palju koolivara oli sõjaväelaste poolt rikutud või hävitatud. Õppetööks kasutati ainult esimest korrust, sest teisel korrusel olid õpetajate ja koolitöötajate korterid. Kaugemalt koolis käivate laste jaoks oli internaat. Kooli kokk valmistas toitu vaid internaadis elavatele lastele. Vett toodi pikka aega koolimaja ees olevast pumbakaevust. Eelmise sajandi 60-ndatel aastatel paigaldati kooli veetorustik. Kaasaja nõuetele vastavad tualetid ja duðiruumid sai kool alles 1997.a.

2001. aasta sügiseks valmis koolile juurdeehitus – euronormidele vastav söökla, mis korraga mahutab üle 100 õpilase.

2003. aastal vahetati välja vanad, 1937. aastal ette pandud aknad, tehti uus katus ja värviti koolimaja väljastpoolt. Osaliselt vahetati välja vanad elektrijuhtmed ja klassidesse paigaldati nõuetekohased valgustid.

2004. a. ehitati koolimajale uus suur spordisaal endise pisikese aula asemele, mis kunagi oli ehitatud 4 õpetaja ühe kuupalga annetuste eest. Samuti remonditi kogu koolimaja seestpoolt.

Koolil on olnud läbi aegade mitmeid nimetusi: Kaali algkool, mittetäielik keskkool, 7 – kl. kool, 8 – kl. kool, 9 – kl kool ja Kaali Põhikool.

Õpilaste arv 1920.a. oli 140. Läbi aegade on laste arv kõikunud 160 ja 100 vahel.

Kooli on juhtinud:

• Aleksander Lember 1920 – 1923
• Aleksander Rand 1923 jaan. kuni sügis 1923
• Nataalia. Verlok juh. kt. 1923 – 1924
• Joann Piht 1924 – 1925
• Johannes Võlma 1925 – 1946
• Osvald Saar 1946 – 1950
• Silvia Piipuu 1950 – 1951
• Õie Räim 1951 – 1984
• Uno Varik 1984 – 1998
• Aime Nuut dir. kt. 1998 – 1999
• Heimar Siirak 1999 - 2006
• Enda Pormann 2006 - ...

Viimati muudetud: 15.10.2007, vaadatud 1955 korda.