|
|
|
|
KAALI PÕHIKOOLI ARENGUKAVA 2007 – 2011MOTO: HARIDUS ON AARE; ÕPPIMINE - TEE SELLE JUURDE I SISSEJUHATUS1.1 Kaali Põhikooli arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava viieks aastaks ning arenduskava uuendamise korra. 1.2. Kaali Põhikooli arengukava lähtub Kaali Põhikooli põhimäärusest, kohaliku omavalit- suse arengukavast, Saare Maavalitsuse ja EV riiklikest arengusuundadest. 2. VISIOON:KAALI PÕHIKOOL – TURVALINE KAASAEGSE ÕPIKESKKONNAGA MAAKOOL See on kool ,
3. MISSIOON:ÕPPIDA KOGU ELUKS See on:
/hariduse 4 tugisammast, UNESCO hariduskomisjon,1996/ 4. PÕHIEESMÄRGID:
/ Kaali Põhikooli põhimäärus, p II / 5. PÕHIVÄÄRTUSEDVäärtustame:
II ÜLDANDMED1. AsendKaali Põhikool asub Pihtla vallas Kaali külas Kaali järve vahetus läheduses. Kaali järv, mis on tekkinud meteoriidi langemisest põhjustatud plahvatuse tagajärjel, asub kolm kilomeetrit Kuivastu - Kuressaare maanteest põhja pool. 2. AjaluguKaali kooli eelkäijateks võiks pidada kolme kooli, milleks on Kõljala, Putla ja Sagariste külakoolid. 1920, 8.detsember – Kaali mõisa härrastemajas alustas tööd 4-kl algkool, mis tekkis kolme eespool nimetatud külakooli liitmise teel; 1924/25. aastal avati 5.klass, järgmisel aastal ka 6.klass. 1935 - halvas seisukorras mõisamaja suleti. Kool jätkas tööd Reeküla palvemajas ja lähedal asuvas Jalaka taluhoone ruumides; 1937 – Kaali mõisa härrastemaja kohale ehitatud uues koolimajas alustab tööd Kaali 6-klassiline algkool; 1938 – valmis kooli saal, mis ehitati õpetajate annetusrahade eest; 1945 – Kaali 7-klassiline Mittetäielik Keskkool 1960 – majja toodi elekter; samaaegselt paigaldati ka veevarustussüsteem 1961 – Kaali 8-klassiline Kool 1963/64 – koolis töötas maanoorte kooli õhtune osakond; 5.-6.kl ja 7.-8.klass 1986 – Kaali 9-klassiline Kool 1992 – kooli nimi Kaali Põhikool 1997 – ehitati kaasajale vastavad tualettruumid ja duširuumid 2001 – valmis kooli juurdeehitus – euronormidele vastav söökla 2003 – vahetati koolimaja vanad aknad (1937.aastast); värviti maja välisseinad 2004 – ehitati spordisaal ja tehti kapitaalremont kogu majas 3. Hetkeseis3.1 Õppetöö korraldus 2007/2008 õppeaastal õpib koolis 63 õpilast. Klassikomplekte on 7. Algklassid töötavad liitklassidena: 1.-3. ja 2.-4.klass. Kool töötab riikliku õppekava järgi välja töötatud kooli õppekava järgi. Lisaks õpetatakse :arvutiõpetust 8. ja 9.klassis (teistes klassides ainetundide raames). Süvendatud keemia õpetamine 9.klassis. Hariduslike erivajaduslike õpilaste jaoks on parandusõppe tunnid. Ka logopeedi teenus. Rakendatakse individuaal- ja koduõpet. Kõikidel õpilastel on võimalik saada aineõpetajatelt õpiabi vähemalt kord nädalas. Koolis tegutseb pikapäevarühm, kus kaugemal elavad õpilased saavad pikapäevarühma õpetaja juhendamisel järgmise päeva tundideks ette valmistuda. Koolil on õppetöö korraldamiseks kasutusel kümnekohaline arvutiklass. Kolm internetiühendusega arvutit on õpilaste kasutuses ka huvitoas. Õppetöö ja muu arendustegevus toimuvad hästi korrastatud koolimajas, mis koos vajaliku õppevara ja olemasoleva õpetajaskonnaga loovad kaasaegse õpikeskkonna. 3.2 Õpilased 3.2.1 Õpilaste arv klassides 2007/2008.õppeaastal Kokku õpib koolis 63 õpilast. 
3.2.2 Õpilaste arvu prognoos lähiaastateks 
3.2.3 Õpilaste edasiõppimine kahel viimasel aastal 
3.3 Õpetajad 2007/08 õppeaastal töötab koolis 13 pedagoogi, sh direktor. Õpetajate vanus ulatub 22 eluaastast 63 aastani. Õpetajate keskmine vanus on 45 aastat. See on 2aastat rohkem kui 5aastat tagasi. Kõik õpetajad omavad pedagoogilist haridust või omandavad seda; inglise keele õpetaja Tartu Ülikoolis , matemaatikaõpetaja Tallinna Ülikoolis. Huvijuht koolituskeskuses „Osilia“. Ametikohti on koolis alljärgnevalt:
Õpetajad – 9,3..sellest valla kulul 1 ak Teenindavast personalist on koolis kokk, abikokk, 2 koristajat, hoovitööline ja remondimees (vald) 3.3.1 Õpetajad vanuse järgi: 
Koolis töötab 2007/2008.õppeaastal 13 õpetajat, kelle keskmine vanus on 45 aastat, see on 2 aastat rohkem kui 5 aastat tagasi. Kõik ametikohad on täidetud, sh ka arvutiõpetaja ja parandusõpetaja/logopeedi koht. Pedagoogilise kõrgharidusega – 6 , muu kõrgharidusega – 2, pedagoogilise kesk-eriharidusega – 2, mittepedagoogilise kesk-eriharidusega – 2, muu -1. pedagoogilist kõrgharidust on asunud omandama 2 õpetajat. Ametijärgu järgselt: õpetaja – 9, nooremõpetaja – 3 Kooli juhtkond: direktor – 1 ametikoht 3.4 Huvitöö Huvitegevuse eesmärkideks on:
Selleks:
Koolis töötavatest huviringidest on võimalik osa võtta kõikidel vanuserühmadel. Tulevikus tuleb leida uusi võimalusi huvitegevuse mitmekesistamiseks. Praegu koolis tegutsevad huvialaringid ja nendest osavõtjate arv: 
3.5 Rahulolu-uuringud3.5.1 Rahulolu-uuring lapsevanemate seas 2007.aasta aprillikuus viidi lastevanemate seas läbi ankeetküsitlus, et selgitada välja kodude arvamus oma laste kooli kohta. Tagastati 31 ankeeti. Nendes hinnati kooli mainet: keskmiseks – 10 vastajat, heaks/väga heaks – 11 ning halvaks 7 vastajat. Kooli tugevate külgedena toodi välja soodsat asukohta (kodu lähedal, kena koha peal), korras koolimaja ja spordisaali olemasolu; toredaid õpetajaid, rohkearvulisi ekskursioone, väga head toitu. Vastajate arvates parem võiks olla huviringide valik, kord koolis, garderoobi süsteem, hindamine, mõne õpetaja haridustase ja suhtlemisoskus. Rohkem võiks olla meesõpetajaid ja noori õpetajaid. Konkreetsed ettepanekud olukorra parendamiseks olid: koostöö tihendamine kooli ja kodu, õpilase ja õpetaja vahel; rohkem huviringe ja üritusi; kooli kodukorrareeglid rangemaks; märgata rohkem lapse võimeid ja kiita teda, rakendada parandusõpet. Ohtudena nähti väikest laste arvu, õpetajate nappust, probleemseid lapsi, halba transporti ja linnalähedust 3.5.2 Rahulolu-uuring õpilaste seas 2008.aasta jaanuarikuus viidi uuring läbi õpilaste hulgas, kus tuli anda hinnanguid kooli ja õppimise kohta. Ankeedile vastas 53 õpilast.
Küsitlusest selgus, et lapsed hoiavad kooli vara, leiavad võimaluse vahetunnis puhata; püüavad toetada kaaslasi ja õpetajaid; nende koolitööd hinnatakse õiglaselt, nad on rahul õpetamise tasemega. Madalama hinnangu said küsimused, kus hinnati huviringe, kooli õhkkonda, õpilaste omavahelisi suhteid, informeeritust oma tulevikuvõimaluste kohta. 42 vastanut oli märganud koolikiusamist, neist kolmandik oli ohvrile appi läinud. Traditsioonidest meeldisid enam jõulupidu, vilistlaste päev, sõbrapäev, vastlapäev. Kooliskäimine meeldib enamusele (31), ei meeldinud kaheksale vastanule. Ülejäänud vastasid, et vahel meeldib, vahel mitte. Kõige rohkem meeldivad õppimise juures lahedad ülesanded, kui on arusaadav, rühmatööd, eksperimenteerimine, õues õppimine, huvitav õpetaja Kõige vähem meeldivad õppimise juures pikad koolipäevad, kui tunnis puudub kord, kui on kodus palju õppida, kui ei saa aru, päheõppimine, hindamine, kui õpetaja kamandab. Küsitlusest selgub, et lapsed jätavad kõige enam õppimata sellepärast, et nad on väsinud ja ei jaksa enam. Kurdeti peavalu, ka laiskuse ja vähese tahtmise üle. Õpetajalt ootavad lapsed oma aine head tundmist, oskust selgeks teha; rõõmsameelsust, sõbralikkust, südamlikkust, rangust ja nalja ka; õiglast hindamist; et ei hellitaks „jobusid“. Klassijuhatajalt oodatakse abi probleemide lahendamisel, klassiüritusi; üldiselt said klassijuhatajad õpilastelt kiitvad hinnangud, Kooli kohta oli lastel palju kiidusõnu: on ilusa koha peal, on head õpetajad ja koolitöötajad, mõnus puhketuba, pole nii palju probleeme kui suurtes koolides, enamus klasse hoiab kokku,…Samas leiti, et õpilased võiksid omavahel sõbralikumad olla. Veel oleks vaja kaasaegsemat mööblit klassidesse, ujulat, kooliraadiost saateid, rohkem küsitlusi õpilastele, rohkem vabadust. Ustele silte peale. Kõige rohkem sooviti juurde huviringe: spordi- ,tantsu-, kunsti-, näite-, laulu-, kitarriringi; laulukoori, rulaparki, tehnikaringi jne. Siin on koolil koos vallaga tublisti mõtlemist, kuidas huviringe rohkem saaks ja kas nii vähestest lastest iga ringi jaoks ka osalejaid leidub. III KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD3.1 Tulemuslikkuse hindamineKooli õppe-ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid on sätestatud haridus- ja teadusministri 31.juuli 2003.a määrusega nr 23 Riikliku järelevalve läbiviimise kord ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse ja juhtimise tulemuslikkuse kriteeriumid 3.2 Arengu üldeesmärk, prioriteedidKaali Põhikooli arengukava üldiseks eesmärgiks on tagada kooli õppetaseme ja kasvatustöö vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele ning ühiskonna taotlustele. Prioriteedid:
3.3 Arengukava valdkonnadArengukava elluviimine toimub läbi järgnevate valdkondade arendamise:
IV TEGEVUSKAVA VIIEKS AASTAKS4.1 Arengukava ülesanded ja projektid1) Juhtimine a) Koolisisene juhtimine
V ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD5.1 Arengukava täitmist analüüsitakse ja täiendatakse igal aastal.5.2 Arengukava kinnitab Pihtla Vallavolikogu5.3 Käesolev Kaali Põhikooli arengukava valmis kooli õpetajate, hoolekogu, lapsevanemate ja Pihtla Vallavolikogu Hariduskomisjoni koostöö tulemusel.Viimati muudetud: 26.08.2008, vaadatud 3630 korda. 
|
KasulikMuud asjad
© Kaali Põhikool 2005 |